reede, 23. oktoober 2026

I periood on läbi!

Väitlusklubi II hooaeg on alanud!

Mis sel perioodil siis ka toimus?

Sel perioodil toimus 5 kohtumist, kus esimesed kaks kohtumist olid vanade olijatega ja me nühksime vanat roostet maha KK-formaadi (ehk keskkoolide formaadi) väitlustega ning alates oktoobrist jõudsid ka mitmed uued näod meie klubisse. 

Oktoobri esimeses klubis tegime õhupalliväitlust, kus igaüks pidi valima ameti, mida ta tahaks kõige vähem teha ning seejärel argumenteerima, miks just tema ametiesindaja võiks allakukkuvase õhupalli jääda. Suureks võitjaks ostutus arst :).

05.10 klubi tahvel

Järgnevas kahes klubis tegime KK-formaadi väitlusi.

12.10 klubi.

Selles klubis toimus väitlus teemal "Valitsus usub, et rangemad karistused vähendavad kuritegevust.". Vanad olijad väitlesid ning uued tulijad kuulasid, tegid märkmeid ja mõtlesid kaasa, et saada aru, mis asi see KK-formaat üldse on. 

Nii mina kui ka Margo saatsime oma väitluse tagasiside Whatsappi Youtube'i linkidena, nii et huvilised saavad sealt vaadata, mis seal väitluses toimus.

19.10 klubi.

Selles klubis toimus kaks väitlust. 

1) RUUM 105. Kuna klubisse sattus üllatuslikult palju inimesi, siis otsustasin jätta ruumi 105 vanade olijate hoolde. Kohtunikeks sai määratud Otto, Tristan ja Henri ning ülejäänud vanad olijad väitlesid. Väitlusteema ise oli väga tehniline.

  • INFOSLAID: Aastatel 1953–1992 värbas KGB (Riikliku Julgeoleku Komitee) koostööpartnerite ja agentidena üle 24 000 lätlase. Nende inimeste ülesandeks – sageli raha eest – oli täita mitmesuguseid kohustusi, alates naabrite järele nuhkimisest kuni teabe edastamiseni parteile ohtlike asjaolude kohta. 1991. aastal, taasiseseisvumisliikumise ajal, leiti nimekiri võimalikest koostööpartneritest koos andmetega nende väidetava tegevuse kohta; nimekirjas oli ka mitmeid poliitikuid ja ettevõtjaid. Läti taasiseseisvus 21. august 1991. 
  • TEEMA: Valitsus usub, et 1991 sept. oleks Läti valitsus pidanud saadud info avalikustama.

Teema ise oli väga tehniline ning ma olin eelnevalt jõudnud teha ka väikse teemaloengu. Ma väga palju ei jõudnudki küsida, kuidas see väitlus läks, kuid sain aru, et väga palju auru kulus sellele, et saada aru, kas ja mida on jaatusel võimalik fiat'ida ja kui kontrollitud on nimekirjad avaldamise hetkeks. Ma lugesin ka Henri märkmed läbi ja selle põhjal tundus nagu enam-vähem sisukas väitlus!

Lisaks, mul meenus Eesti ühe tippväitleja Tanel Mütti mõte, et ta eelistab olla väitluses loov ja veidike hulljulge, sest isegi siis, kui ta kaotab seetõttu selle väitluse, sest kohtunik ei saanud tema tiimi mõttest aru, sest ikkagi on see katsetamine ja enda võimekuse piiride kompamine just see, mis muudab väitluse lõbusaks. Olge julged ja ärge kartke proovida seda, mis tundub raske!

2) RUUM 106. Seal said uued tulijad proovida esimest korda elus väidelda. Teemaks võtsime midagi lihtsat ja vahvat.

  • TEEMA: Valitsus usub, et koerad on paremad kui kassid.
Väitluses rääkisime sellest, kuidas käitub üks keskmine kass ja kuidas käitub üks keskmine koer ning selle põhjal järeldasime, milline elu on ühel koeraomanikul ja kassiomanikul. 

Hiljem ma küsisin, mis oli elu esimese väitluse juures kõige raskem ning vastuseks sain mõtteid "Näidete ja mõtete leidmine." ja "Struktuuri hoidmine.". Kui ma mõtlen tagasi oma elu esimesele väitlusele, mis kestis 29 sekundit, siis too hetk ma mõtlesin täpselt sedasama "Kuidas ma peaks 6 minutit rääkima, kui mul poole minuti peal saavad mõtted otsa.." – motivatsiooniks teile: see hirm kaob väga kiiresti :).

Materjale möödunud perioodist:

Mis ootab ees?

Järgmisel perioodil toimub kaks suurt väitlussündmust.

1) START-turniir neile, kes pole veel ühelgi väitlusturniiril käinud.
Millal: L, 21.11
Kus: Gustav Adolfi Gümnaasium
Teema: "Poliitikute vanuse ülempiir peaks olema 50 eluaastat."

Kui tunnete huvi, siis pange 3-liikmeline tiim kokku ja andke mulle ja Margole ka märku!

II perioodi esimeses klubis väitleme ka teemat "Poliitikute vanuse ülempiir peaks olema 50 eluaastat."

2) Keskkoolide Eesti meistrivõistluste I etapp
Millal: L, 05.12 – P, 06.12
Kus: Tartu Hansa kool
Teema: veel selgub

Olgugi, et nimi ütleb, et see on keskkoolide meistrikad, siis kõik põhikoolikad on samamoodi väga oodatud!

Aitäh kõigile, kes osalesid esimese perioodi klubis ning kelle vanem ei ole veel Teid klubisse registreerunud, siis paluge neil seda teha siin: https://forms.gle/nhnBvVuBHgB5b6zo8

Kohtume E, 02.11! ✨✨


neljapäev, 17. september 2026

Tule 21. kooli põhikooli väitlusklubisse!

SIHTGRUPP

Väitlusklubi on suunatud kõikidele 6.–9. klassi õpilastele. Eelteadmised või -kogemused pole vajalikud – klubi on suunatud nii algajatele kui ka edasijõudnutele.

KUIDAS LIITUDA?

Igal esmaspäeval klassis 105 kell 15:00–16:45 toimubki väitlusklubi! Esimesed kaks korda on proovikorrad, kuid seejärel palume lapsevanemal täita ära Google Forms: https://forms.gle/DoxpjhEFVL5hDcwE7.

MIS VÄITLUSKLUBIS TOIMUB?

Väitlusklubis õpitakse väitlema (ma tean, väga üllatav). Väitlemine on eelnevalt kokkulepitud teemal argumentide ja vastuargumentide esitamine. Väitlusoskuse arendamiseks õpime

  • kuidas ennast selgelt, julgelt ja loovalt väljendada
  • kuidas struktuurselt mõelda, kuulata ja märkmeid teha
  • kuidas avalikult esineda ja esinemisärevusega toime tulla
  • maailma kohta ehk laiendame üksteise silmaringe.
Lisaks toimuvad väitlusmaastikul Eesti Väitlusseltsi korraldatud mitmed turniirid:
  • novembris algajatele suunatud START turniir
  • mais Põhikoolide Eesti Meistrivõistlused
  • ja paljud teised, 
millest soovijad saavad osa võtta ja oma väitlusoskust veelgi rohkem arendada.

KES ON LÄBIVIIJAD?

Väitlusklubi juhendavad kaks väga eripalgelist inimest:

1. Karl Pillak – tudeng, kes õpib Tartu Ülikoolis matemaatikaõpetajaks ning on hobi korras väitlusega tegelenud aastast 2021. Lisaks on ta Tartu Ülikooli Väitlusklubi juhatuse liige.
2. Margo Loor – väitlusega aastast 1994 tegelenud koolitaja ja ettevõtja, kes on muuhulgas olnud Eesti Väitlusseltsi tegevjuht ja Arvamusfestivali üks loojatest-korraldajatest.

Lisaks tegeleb organistatoorse poolega infojuht:
3. Karin Vene – Delfi uute ärivaldkondade juht, Eestit rahvusvaheliselt esindanud väitleja ja 21. kooli lapsevanem.

TASUMINE

Kuutasu on 50€/kuu. Esimesed kaks korda on proovikorrad, kus õpilane saab otsustada, kas talle väitlusklubi meeldib või mitte. Me palume teha ülekande järgnevale ettevõtluskontole:

Kuumakse: 50€
Saaja: Karl Pillak
Ettevõtluskonto: EE957700771009307156
Selgitus: 21. Kooli väitlusring, (kuu), lapse nimi
Makse tähtaeg: iga kuu 5. kuupäev


reede, 29. mai 2026

1. aasta ongi läbi

Vau... see väitlusõppeaasta ongi läbi. Kes tahab näha, mida me see aasta tegime, siis see on alljärgnevas tabelis näha:

https://drive.google.com/file/d/1-uRyyGl53RNr2modBI_nseaqlNhcNlk1/view?usp=sharing


Aga kuulge... ma tahan teile kõigile "Tuhat tänu!" öelda. Ma ei oleks kunagi septembris arvanud, et see kogemus, mis ma saan 21. kooli väitlusklubi juhendamisest saab olema nii põnev, vahva ja kasulik ning ma tegelikult tean, et see juhendamine on olnud nii tore peamiselt tänu teile.

Te olete alati olnud nii toetavad, aga ka ausad, te olete andnud REEDE PÄRASTLÕUNAL endast parima, et koostada mingitel x teemadel imelisi kaasuseid ja kõnesid ning te olete nii-nii julged – ausalt, te olete eeskujuks. Lisaks, teie väitlus- ja esinemisoskus on selle aasta jooksul tõsiselt kasvanud (kuid loomulikult pikk tee on veel minna :p) ja ma loodan, et te olete enda kohta ka väga palju õppinud.

Kohtume siis järgmisel aastal uuesti!
Seniks aga ilusat suve ja aitäh!!!!

Karl















pühapäev, 5. aprill 2026

Möödunud 2 kuud: Iraan ja küsimus "Miks?"

Ma ei tea, kuidas teil, aga minu jaoks on viimased kolm kuud nagu niuhti mööda lennanud. Me oleme teiega vahepeal õppinud väitlusspetsiifilisi asju nagu:

  • demagoogia
  • meeskonnatöö väitluses
  • argumendi mõju- ja tõenäosusanalüüs
  • tipptasemel väitluskõne kuulamine 
  • ümberlükete tegemine ja loogikavigade märkamine
Ning märtsi alguses õppisime ka natuke väitlusvälist teemat nimega suhtlemispsühholoogia, kus keskendusime sellele, kuidas aktiivselt kuulata, kuidas ennast kehtestada ja millised on inimese tajuvead. 

Nüüd märtsi lõpus aga oleme keskendunud maailmas toimuvale ehk Iraanile. 20.03 toimus väitlus teemal "VU, et rünnak Iraani vastu oli põhjendatud" ja 27.03 teemal "VU, et Iraani strateegia pommitada kõiki riike, kes on USA ja Iisrael tegevusele kaasa aidanud, on õigustatud".

Enne 20.03 väitlust toimus aga arutelu, et luua baasteadmisi Iraanist. Te otsisite vastuseid küsimusetele:
  • Kuigi Lähis-Idas on palju islamiusku riike, siis miks on Iraan selles konfliktis justkui üksi?
  • Miks on Iisrael ja Iraan korduvalt olnud konfliktis, olgugi et neil ühist maismaapiiri pole?
Ning enne 27.03 klubi olin mina just käinud Draamateatris vaatamas etendust "Ükskord Liibanonis", nii et rääkisin teile, kuidas Lähis-Idas toimuv võib mõjutada isegi meid, väikest Eestit (kel vähegi võimalik, ma tõesti soovitan minna seda vaatama!).

_________________________________________________

Okei, ma lõpetan nüüd selle jutustava teksti. Teie kõigi väitlusoskus on jaanuarist paremaks läinud ja mis minu arust on tähtsam – seda on näha, et teie jaoks on väitluskõne tegemine aina nauditavam, kuid siiski mul on teile soovitus. 

Te olete selles eas, kus "täiskasvanuks saamine" on see suur eesmärk, mille poole te kõik pürgite (ja see ongi õige!), kuid ära unustage enda seest seda 5-aastast. Miks? Sest see on nii elus kui ka väitluses väga kasulik.

Kui keegi teile midagi räägib või te ise räägite midagi, siis küsige  a l a t i "MIKS???". Kui keegi ütleb, et nähtus x on tähtis, sest "see hoiab praegust korda" või "nii on alati tehtud", siis küsige alati enda käest "aga miks see praegune kord on hea või miks on nii alati tehtud?" ja kui "praegune kord on nii hea, siis kas äkki saaks mingit muud viisi seda hoida või saavutada?" – väitluse võlu ongi selles, et leiate enda jaoks igale kui viimasele asjale sobiva põhjenduse!

Palun olge sama uudishimulikud ja avastuslikud, kui 5-aastased lapsed ja nautige väitlust täierinnal!

Pilte möödunud klubidest:






         

esmaspäev, 19. jaanuar 2026

"Kas tõesti väsivad inimesed juba 7 minutiga minust ära??" – avalik esinemine

Aasta 2026 on uhkelt alanud ning sellega ka taasalustanud 21. kooli väitlusklubi. Esimese kahe väitlusklubi teemad olid "Avalik esinemine laiemalt" ja "Avaliku esinemise oskused väitluskõnes".

09.01 klubi

Esimeses neist õppisime avaliku esinemise põhialuseid:

  • defineerisime avaliku esinemise alloskuseid: ajaplaanimine ja struktureerimine, silmsideme hoidmine, selge hääl ja diktsioon, publiku suhtlemine, tähelepanu hoidmine jpt.
  • vaatasime tähelepanu kohta üht tabavat videot
  • rääkisime kahe kõnekunstniku tsitaadist
Cicero: docere, delectare, et movere ehk õpeta, veena ja lahuta meelt
B. Franklin: “Räägi ja ma unustan. Näita, ja ma jätan meelde (sh lood). Kaasa, ja ma saan aru.” 

Üks pildike siia ka selle klubi tahvlist.






Esimese klubi lõpus oli ülesandeks valmistada ette improkõne ühel teemal ning see siis klassi ees ettekanda, kasutades äsja õpitut (nt kuidas saada tähelepanu, kuidas kaasata publikut).

--------------------------

16.01 klubi

Teises klubis oli aga teooriat vähem ning saime väidelda!!! Klubi alguses rääkisime sellest, et esinemisärevus on tegelikult hea asi, kuid see ei tohi lihtsalt edastatav sõnumit segada. Üks hea viis, kuidas esinemisärevust kontrollida on hingamise kaudu: hingades pinnapealselt tõuseb pulss, keha saab vähem hapnikku ning inimene läheb veel rohkem stressi 😓

Kui aga hingata teadlikult "kõhuga", siis saab keha rohkem hapnikku ning inimene rahuneb! Lisaks veel on sellel kõrvaltoime: mida rohkem õhku on kehas, seda kergem on inimesel rääkida enesekindlama ja kõvema hääletooniga ning seekaudu mõjub inimene veenvamana. Lisaks lisaks veel säästab see häälepaelu, kui rääkida rohkema õhuga kopsudes! Kokkuvõtvalt: õige hingamine on kõneledes väga tähtis!

Siis rääkisime väitleja kompetentsimudelist ning just esinemisoskuste alapeatükist. Seal rääkisime, et väitluskõnes nendest oskustest on ilmselt kõige tähtsamad: korrektne keelekasutus, publiku analüüs ja parakeel (s.t kõne vokaalkomponendid nagu häälekõla, -tugevus, kõrgus ja tempo)

Ning seejärel väitlesime teemal "V kohustaks toidupoode andma kogu ülejääva toidu tasuta abivajajatele" Kuna väitlejaid oli 14, siis väitlus toimus kahes ruumis: ühes oli kohtunikuks Margo ja teises Karl.









Margo tagasiside:
Mõlemad pooled said teemast hästi aru ja avasid erinevaid külgi - eetika, praktiline rakendamine, majandus, ohutus. See mõjus väitluse kvaliteedile positiivselt. Kaks peamist komistuskohta olid raami ujumine ja argumentide selgitamine. Arvestades, et olime kaks klubi järjest rääkinud avalikust esinemisest ning et ka selle väitluse eel palusime just avaliku esinemise aspektidele kõrgendatud tähelepanu pöörata, tuli väga hästi välja. Oli palju silmsidet, naeratusi, selget häält ja kohtuniku (publiku) poole rääkimist (mitte paberisse või lakke). Kõnede struktuurile võiksime edaspidistes klubides veel rohkem tähelepanu pöörata.

Jaatuse üks olulisimaid rolle väitluse alguses on panna paika raam. J1 peaks sellega tegelema vähemalt 1 min oma kõne alguses. Siin väitluses oli raami sõnastus napp ja see põhjustas segadust hilisemas väitluses. Millisest toidust me räägime - kas ainult “parim enne” ületanud toodetest? Ka värskest toidust? Juba riknevast kaubast? Samas, eituse katse viia väitlust ebarealistlikus suunas (et poed peavad annetama ka roiskuva toidu ja kui abivajajad seda vastu võtta ei soovi, siis kusagil lõputult säilitama) ei andnud väitlusele (ega eituse kaasusele) midagi olulist juurde. Raami asju peame veel õppima.

Jaatuse argumendid olid head: jäätmekäitluse kulude vähenemine, riigi väiksem kulu toidupakkidele, inimeste toitumisharjumuste paranemine, riigi maine ja rohelisema kuvandiga poodide eelistamine. Kuna peaaegu kõikides kõnedes jäi aega üle, oleks saanud neid ideid rohkem selgitada. Mitu argumenti jäid tasemele “see oleks hea asi”, ilma et oleks selgelt ära näidatud, miks see päriselt juhtub ja kui suur see mõju on. Näiteks riigi positiivne maine – see kõlab toredalt, aga miks see on oluline ja mida see reaalselt muudab? Sama tervisekulude vähenemisega – idee on loogiline, aga mehhanism jäi ähmaseks.

Eitusel oli samuti materjal enamasti olemas (toiduohutus, logistika, väikeste poodide võimekus ja kuritarvitamise risk on kõik kõik täiesti asjakohased), kuid näiteks E1 kõnes (mis on mingis mõttes eituse kõige olulisem kõne), said jaatuse 4 argumendist vastatud üks. Sama juhtus 3. kõnedes - J3 kõne tõi väitlusesse palju head analüüsi, E3 kõne vastas mõnele punktidel, kuid jättis mitmes osas vastamata (ostjate eelistused, riigi kulu toiduabile, toitumisharjumuste paranemine). Mõned eituse "dramaatilisemad" ideed, näiteks jutt kodutute hordidest ja massilisest sisserändest, said jaatuse poolt üsna kiirelt reaalsuskontrolli Prantsisumaa näite varal. 

Prantsusmaa näide mulle hästi meeldis. Eitus oleks pidanud sellega tegelema sisulisemalt, mitte jääma ainult tasemele, et Prantsusmaa on suurem ja seega näide ei kehti. Analoogia ei ole kunagi 100% sarnane. Siiski, jaatus oleks samuti võinud rohkem näidata, miks Eesti ja Prantsusmaa ikkagi on võrreldavad. 

Järgmisteks väitlusteks kaks soovitust.
Raam. Pange raam esimeses kõnes lukku. Mis toit? Kui vana? Kuidas kontrollitakse? Kes vastutab? Kui te seda ei tee, teeb vastaspool selle teie eest – ja tavaliselt teie kahjuks.
Mehhanism ehk seletused. iga suure mõju juures küsige endalt “kuidas täpselt?”. Kuidas maine päriselt muutub? Kuidas tervisekulud vähenevad? Mis mehhanism seda põhjustab?

Kokkuvõttes oli see esitusliku poole pealt tugev väitlus hea sisulise materjaliga, kus väitlustehniliselt oli arenguruumi.


Karli tagasiside:
Ma annan kõigepealt tagasiside üleüldiselt esinemise ja siis väitlussisulise poole pealt.

Mul on tunne, et see tund läks asja eest, kuna kõikide kõnedes oli näha arenenud avaliku esinemise oskuseid. Kõik rääkisid selgema häälega ja osad isegi püüdsid mingi ootamatu algusega tähelepanu endale, liigutasid kätega rohkem ja/või kasutasid näoilmeid, et ilmestada oma juttu. Paar asja, aga milles saate veel areneda:
  • Publiku teadmine: ärge isegi vaadake sinna vastate poole (v.a vahemärkuste ajal), vaid keskenduge väitluses ainult kohtunikule. Tartu Ülikooli väitlusklubis on üks selline väitleja, kes liigub ruumis ootamatult vahepeal kõnepuldi juurest ära, kuid jälgib kohtunikke pingsalt edasi. Miks? Ilmselt, et tõmmata kohtuniku/kohtunike tähelepanu just sellel hetkel edastavale sisule eriti palju... ning ma ütlen ausalt – see töötab väga hästi. See osa tema kõnest jääb imeliselt meelde.
  • Rõhutage: nagu ma just eelmise näitega tõin välja, siis rõhutamisel on väga suur efekt. Te võite rõhutada ükskõik, kuidas teile meeldib – peaasi, et rõhutatav osa eristub ülejäänust. Mulle endale meeldib rõhutada tähtsat, kasutades pause või muutuda sel hetkel hästi elavaks (s.t tõstan häält, räägin kiiremini ning vehin kätega rohkem)
Väitlussisuliselt jäi peamiselt puudu raamist ja struktuurist. Kui te lugesite Margo tagasiside läbi, siis need arengukohad, mis oli seal ruumis olid enam‐vähem samad, mis meie ruumis.

Jaatus alguses pani paika algelise raami ja tõi välja "parim enne" ja "kõlblik kuni" vahe, kuid kindlasti jäi puudu kriteerium (kelle vaates me seda väitlust vaatame?) ja probleemi kirjeldus. See väitlus jäigi seetõttu nii laialivalguvaks, sest teie argumendid puudutasid nii toidukaupluste majanduslikku seisu kui ka mainet, terviseriske ja ületarbimist, kuid nad oli kõik eraldiseisvad argumendiliinid, mis ei moodustanud tervikut — hea kaasus on selline, mis moodustab ühtse arusaama, miks teie pool on parem.

Ning lisaks jäi puudu kõnedes struktuurist: kui te hakkate midagi ümber lükkama, sest öelge ette, et see on nüüd ümberlüke sellele või kui te toote uut argumenti, siis öelge ette, et see on meie argument nr x pealkirjaga y. 

Kuid üleüldiselt tõesti, te olite väga tublid, sest kõneledes te kasutasite parakeelt mitmel erineval viisil, olite rõõmsameelsed ja nägite ise välja nagu te uskusite seda, mida te räägite! Parandage raami ja struktuuri ja siit saab ainult ülesmäge minna!

--------------------------

Järgmine tund aga vaatame otsa sellisele nähtusele nagu demagoogia.