Aasta 2026 on uhkelt alanud ning sellega ka taasalustanud 21. kooli väitlusklubi. Esimese kahe väitlusklubi teemad olid "Avalik esinemine laiemalt" ja "Avaliku esinemise oskused väitluskõnes".
09.01 klubi
Esimeses neist õppisime avaliku esinemise põhialuseid:
- defineerisime avaliku esinemise alloskuseid: ajaplaanimine ja struktureerimine, silmsideme hoidmine, selge hääl ja diktsioon, publiku suhtlemine, tähelepanu hoidmine jpt.
- vaatasime tähelepanu kohta üht tabavat videot
- rääkisime kahe kõnekunstniku tsitaadist
Cicero: docere, delectare, et movere ehk õpeta, veena ja lahuta meeltB. Franklin: “Räägi ja ma unustan. Näita, ja ma jätan meelde (sh lood). Kaasa, ja ma saan aru.”
Üks pildike siia ka selle klubi tahvlist.
Esimese klubi lõpus oli ülesandeks valmistada ette improkõne ühel teemal ning see siis klassi ees ettekanda, kasutades äsja õpitut (nt kuidas saada tähelepanu, kuidas kaasata publikut).
--------------------------
16.01 klubi
Teises klubis oli aga teooriat vähem ning saime väidelda!!! Klubi alguses rääkisime sellest, et esinemisärevus on tegelikult hea asi, kuid see ei tohi lihtsalt edastatav sõnumit segada. Üks hea viis, kuidas esinemisärevust kontrollida on hingamise kaudu: hingades pinnapealselt tõuseb pulss, keha saab vähem hapnikku ning inimene läheb veel rohkem stressi 😓
Kui aga hingata teadlikult "kõhuga", siis saab keha rohkem hapnikku ning inimene rahuneb! Lisaks veel on sellel kõrvaltoime: mida rohkem õhku on kehas, seda kergem on inimesel rääkida enesekindlama ja kõvema hääletooniga ning seekaudu mõjub inimene veenvamana. Lisaks lisaks veel säästab see häälepaelu, kui rääkida rohkema õhuga kopsudes! Kokkuvõtvalt: õige hingamine on kõneledes väga tähtis!
Siis rääkisime väitleja kompetentsimudelist ning just esinemisoskuste alapeatükist. Seal rääkisime, et väitluskõnes nendest oskustest on ilmselt kõige tähtsamad: korrektne keelekasutus, publiku analüüs ja parakeel (s.t kõne vokaalkomponendid nagu häälekõla, -tugevus, kõrgus ja tempo)
Ning seejärel väitlesime teemal "V kohustaks toidupoode andma kogu ülejääva toidu tasuta abivajajatele" Kuna väitlejaid oli 14, siis väitlus toimus kahes ruumis: ühes oli kohtunikuks Margo ja teises Karl.
Margo tagasiside:
Mõlemad pooled said teemast hästi aru ja avasid erinevaid külgi - eetika, praktiline rakendamine, majandus, ohutus. See mõjus väitluse kvaliteedile positiivselt. Kaks peamist komistuskohta olid raami ujumine ja argumentide selgitamine. Arvestades, et olime kaks klubi järjest rääkinud avalikust esinemisest ning et ka selle väitluse eel palusime just avaliku esinemise aspektidele kõrgendatud tähelepanu pöörata, tuli väga hästi välja. Oli palju silmsidet, naeratusi, selget häält ja kohtuniku (publiku) poole rääkimist (mitte paberisse või lakke). Kõnede struktuurile võiksime edaspidistes klubides veel rohkem tähelepanu pöörata.
Jaatuse üks olulisimaid rolle väitluse alguses on panna paika raam. J1 peaks sellega tegelema vähemalt 1 min oma kõne alguses. Siin väitluses oli raami sõnastus napp ja see põhjustas segadust hilisemas väitluses. Millisest toidust me räägime - kas ainult “parim enne” ületanud toodetest? Ka värskest toidust? Juba riknevast kaubast? Samas, eituse katse viia väitlust ebarealistlikus suunas (et poed peavad annetama ka roiskuva toidu ja kui abivajajad seda vastu võtta ei soovi, siis kusagil lõputult säilitama) ei andnud väitlusele (ega eituse kaasusele) midagi olulist juurde. Raami asju peame veel õppima.
Jaatuse argumendid olid head: jäätmekäitluse kulude vähenemine, riigi väiksem kulu toidupakkidele, inimeste toitumisharjumuste paranemine, riigi maine ja rohelisema kuvandiga poodide eelistamine. Kuna peaaegu kõikides kõnedes jäi aega üle, oleks saanud neid ideid rohkem selgitada. Mitu argumenti jäid tasemele “see oleks hea asi”, ilma et oleks selgelt ära näidatud, miks see päriselt juhtub ja kui suur see mõju on. Näiteks riigi positiivne maine – see kõlab toredalt, aga miks see on oluline ja mida see reaalselt muudab? Sama tervisekulude vähenemisega – idee on loogiline, aga mehhanism jäi ähmaseks.
Eitusel oli samuti materjal enamasti olemas (toiduohutus, logistika, väikeste poodide võimekus ja kuritarvitamise risk on kõik kõik täiesti asjakohased), kuid näiteks E1 kõnes (mis on mingis mõttes eituse kõige olulisem kõne), said jaatuse 4 argumendist vastatud üks. Sama juhtus 3. kõnedes - J3 kõne tõi väitlusesse palju head analüüsi, E3 kõne vastas mõnele punktidel, kuid jättis mitmes osas vastamata (ostjate eelistused, riigi kulu toiduabile, toitumisharjumuste paranemine). Mõned eituse "dramaatilisemad" ideed, näiteks jutt kodutute hordidest ja massilisest sisserändest, said jaatuse poolt üsna kiirelt reaalsuskontrolli Prantsisumaa näite varal.
Prantsusmaa näide mulle hästi meeldis. Eitus oleks pidanud sellega tegelema sisulisemalt, mitte jääma ainult tasemele, et Prantsusmaa on suurem ja seega näide ei kehti. Analoogia ei ole kunagi 100% sarnane. Siiski, jaatus oleks samuti võinud rohkem näidata, miks Eesti ja Prantsusmaa ikkagi on võrreldavad.
Järgmisteks väitlusteks kaks soovitust.
Raam. Pange raam esimeses kõnes lukku. Mis toit? Kui vana? Kuidas kontrollitakse? Kes vastutab? Kui te seda ei tee, teeb vastaspool selle teie eest – ja tavaliselt teie kahjuks.
Mehhanism ehk seletused. iga suure mõju juures küsige endalt “kuidas täpselt?”. Kuidas maine päriselt muutub? Kuidas tervisekulud vähenevad? Mis mehhanism seda põhjustab?
Kokkuvõttes oli see esitusliku poole pealt tugev väitlus hea sisulise materjaliga, kus väitlustehniliselt oli arenguruumi.
Karli tagasiside:
Ma annan kõigepealt tagasiside üleüldiselt esinemise ja siis väitlussisulise poole pealt.
Mul on tunne, et see tund läks asja eest, kuna kõikide kõnedes oli näha arenenud avaliku esinemise oskuseid. Kõik rääkisid selgema häälega ja osad isegi püüdsid mingi ootamatu algusega tähelepanu endale, liigutasid kätega rohkem ja/või kasutasid näoilmeid, et ilmestada oma juttu. Paar asja, aga milles saate veel areneda:
- Publiku teadmine: ärge isegi vaadake sinna vastate poole (v.a vahemärkuste ajal), vaid keskenduge väitluses ainult kohtunikule. Tartu Ülikooli väitlusklubis on üks selline väitleja, kes liigub ruumis ootamatult vahepeal kõnepuldi juurest ära, kuid jälgib kohtunikke pingsalt edasi. Miks? Ilmselt, et tõmmata kohtuniku/kohtunike tähelepanu just sellel hetkel edastavale sisule eriti palju... ning ma ütlen ausalt – see töötab väga hästi. See osa tema kõnest jääb imeliselt meelde.
- Rõhutage: nagu ma just eelmise näitega tõin välja, siis rõhutamisel on väga suur efekt. Te võite rõhutada ükskõik, kuidas teile meeldib – peaasi, et rõhutatav osa eristub ülejäänust. Mulle endale meeldib rõhutada tähtsat, kasutades pause või muutuda sel hetkel hästi elavaks (s.t tõstan häält, räägin kiiremini ning vehin kätega rohkem)
Väitlussisuliselt jäi peamiselt puudu raamist ja struktuurist. Kui te lugesite Margo tagasiside läbi, siis need arengukohad, mis oli seal ruumis olid enam‐vähem samad, mis meie ruumis.
Jaatus alguses pani paika algelise raami ja tõi välja "parim enne" ja "kõlblik kuni" vahe, kuid kindlasti jäi puudu kriteerium (kelle vaates me seda väitlust vaatame?) ja probleemi kirjeldus. See väitlus jäigi seetõttu nii laialivalguvaks, sest teie argumendid puudutasid nii toidukaupluste majanduslikku seisu kui ka mainet, terviseriske ja ületarbimist, kuid nad oli kõik eraldiseisvad argumendiliinid, mis ei moodustanud tervikut — hea kaasus on selline, mis moodustab ühtse arusaama, miks teie pool on parem.
Ning lisaks jäi puudu kõnedes struktuurist: kui te hakkate midagi ümber lükkama, sest öelge ette, et see on nüüd ümberlüke sellele või kui te toote uut argumenti, siis öelge ette, et see on meie argument nr x pealkirjaga y.
Kuid üleüldiselt tõesti, te olite väga tublid, sest kõneledes te kasutasite parakeelt mitmel erineval viisil, olite rõõmsameelsed ja nägite ise välja nagu te uskusite seda, mida te räägite! Parandage raami ja struktuuri ja siit saab ainult ülesmäge minna!
--------------------------
Järgmine tund aga vaatame otsa sellisele nähtusele nagu demagoogia.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar